Varasemad

Euroopa Pettustevastast Ametit tuntakse tema prantsuskeelse nime Office de Lutte Anti-Fraude tõttu ka OLAFi nime all.

2021	Euroopa Prokuratuur alustas tegevust 1. juunil 2021 Euroopa Prokuratuur on ELi uus sõltumatu prokuratuur. OLAF teeb vastastikust koostööd Euroopa Prokuratuuriga, andes teavet, tehes analüüse, pakkudes eksperditeadmisi ja operatiivtuge.
2020	Detsembris võetakse vastu muudetud määrus 883/2013 (nn OLAFi määrus). Selles sätestatakse, kuidas OLAF teeb koostööd Euroopa Prokuratuuri prokuröridega, tagamaks, et ELi rahalised vahendid oleksid hästi kaitstud. Juunis tehakse OLAFi struktuuris märkimisväärseid ümberkorraldusi. Uus organisatsioonisisene struktuur: seostab OLAFi pettusevastase strateegia alased teadmised juurdluste ja toimingute käigus kogutud jälitusteabega; võimaldab uurimiste ja strateegiliste ülesannete paindlikkust ja asjakohast prioriseerimist; tugevdab suhteid sidusrühmadega, teabevahetust ja teavitustegevust; tõhustab andmete analüüsi ja jälitusteabe strateegilist rolli OLAFis; on Euroopa Prokuratuuri tegevusega õigeaegselt kohandatav.
2019	Aprillis võtab komisjon vastu uue pettustevastase strateegia, mille eesmärk on veelgi parandada pettuste avastamist ja tõkestamist ning nende eest karistamist. Uus strateegia nõuab pettustevastases võitluses suuremat järjepidevust ja paremat koordineerimist komisjoni eri talituste vahel. Samuti püütakse tugevdada komisjoni institutsioonilist järelevalvet pettuseküsimustes, andes Euroopa Pettustevastasele Ametile (OLAF) palju suurema nõuandva ja järelevalverolli.
2018	OLAFi peadirektoriks määratakse Ville Itälä.
2017	Novembris võtab EL vastu määruse (EL) 2017/1939, millega luuakse Euroopa Prokuratuur, mis kujutab endast Euroopa Liidu sõltumatut ja detsentraliseeritud prokuratuuri, mille pädevusse kuulub ELi eelarvet kahjustavate kuritegude uurimine, nende eest süüdistuse esitamine ja nende eest vastutusele võtmine. Sellega luuakse Euroopa Prokuratuuri ja riiklike ametiasutuste vaheline jagatud pädevuse süsteem selliste juhtumitega tegelemiseks. Juulis võtab EL vastu direktiivi, mis käsitleb võitlust liidu finantshuve kahjustavate pettuste vastu kriminaalõiguse abil („finantshuvide kaitse direktiiv“). Selle eesmärk on luua ühiste miinimumeeskirjadega tugevam ja ühtlustatum süsteem võitluseks ELi eelarvet mõjutava kuritegevuse vastu. Kriminaalõiguse kohaldamist, ELi finantshuve ja maksumaksjate raha on võimalik kogu ELis paremini kaitsta.
2015	Majandus- ja rahandusküsimuste peadirektoraat võtab pärast Junckeri komisjoni organisatsioonilisi ümberkorraldusi OLAFilt üle vastutuse euro kaitsmise eest.
2013	1. oktoobril 2013 jõustub määrus nr 883/2013 OLAFi juurdluste kohta. Sellega korraldatakse OLAFi töö ja selle suhted erinevate sidusrühmadega suures osas ümber. Määruses määratletakse täpsemalt juurdlusaluste isikute õigused, kehtestatakse OLAFi ja ELi institutsioonide vahel kehtiv iga-aastane arvamuste vahetamise kord ning lisatakse nõue, et iga liikmesriik peab määrama pettusevastase koordineerimistalituse. Antakse välja suunised juurdluste menetlemiseks
2012	1. veebruaril 2012 muudetakse OLAFi sisemist töökorraldust ja juurdluste menetlemise korda märkimisväärselt peamiselt selleks, et parandada juurdluste kvaliteeti ja suurendada OLAFi rolli pettusevastastes poliitikastrateegiates.
2011	Võetakse vastu uus Euroopa Komisjoni strateegia OLAFi peadirektoriks määratakse Giovanni Kessler.
2010	OLAF võtab kasutusele uue veebipõhise pettustest teatamise süsteemi, mille vahendusel saavad kodanikud edastada internetis teavet korruptsiooni ja pettuse kahtluse kohta.
2006	2006. aastal on OLAFi omal algatusel tehtud juurdluste arv esimest korda sama suur kui nende juhtumite arv, kus OLAF abistas liikmesriikide asutusi. Toimub ulatuslik OLAFi sisemine ümberstruktureerimine, et pöörata rohkem tähelepanu OLAFi operatiivtegevusele, täiustada sisemist teabevahetust ja tugevdada juhtimissüsteeme.
2004	Euroopa Ühendus loob programmi Herakles, et arendada oma finantshuvide kaitset.
2000	OLAFi esimeseks peadirektoriks määratakse Franz-Hermann Brüner.
1999	Pärast Jacques Santeri juhitud komisjoni tagasiastumiseni viinud sündmusi tehakse ettepanek moodustada uus juurdluste menetlemise laiendatud volitustega pettustevastane asutus OLAF. Ettepanekute tulemusel: luuakse sõltumatute uurimiste korraldamise volitustega Euroopa Pettustevastane Amet (OLAF, otsus 1999/352); võetakse vastu OLAFi uurimistegevust käsitlev üldeeskiri (määrus 1073/1999) sõlmitakse institutsioonidevaheline kokkulepe sisejuurdluste kohta ELi institutsioonides.
1995	UCLAF saab volitused algatada iseseisvalt juurdlusi eri allikatest saadud teabe alusel. Kõik komisjoni osakonnad on kohustatud teavitama UCLAFi mis tahes pettusekahtlustest oma vastutusalas.
1993	UCLAFi volitused laienevad vastavalt Euroopa Parlamendi asjaomastele soovitustele.
1988	Luuakse pettuste tõkestamise kooskõlastusüksus (UCLAF) Euroopa Komisjoni peasekretariaadi koosseisus. UCLAF töötab koos liikmesriikide pettustevastaste asutustega ning koordineerib tegevust ja osutab vajalikku abi rahvusvaheliste organiseeritud pettuste korral.