Põhisisu juurde
Logo
et
European Anti-Fraud Office
Teata pettusest

Õiguslik taust

Pettustevastase võitluse õiguslik alus on Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 325 (mis asendab EÜ asutamislepingu artiklit 280).

1. OLAFi asutamine

Muudatused:

2. OLAFi ülesanded – haldusjuurdlused ja koostöö Euroopa Prokuratuuriga 

Ameti peamised ülesanded halduslike juurdluste läbiviimisel on määratud kindlaks järgmiste määruste ja lepingutega. Juurdlused hõlmavad juurdlusi liikmesriikides, mis on seotud ELi finantshuvidega, ning juurdlusi, mis on seotud ELi institutsioonide töötajatega.

Viimaste muudatustega nähakse ette vastastikusel täiendavusel, teabevahetusel ja jõupingutuste dubleerimise vältimisel põhinev tihe koostöö Euroopa Prokuratuuriga. Läbivaadatud OLAFi määrusega suurendatakse OLAFi võimalusi ise juurdlusi läbi viia, ühtlustades kohapealseid kontrolle ja inspekteerimisi käsitlevaid eeskirju, kehtestades eeskirjad pangakontode andmetele juurdepääsu kohta ja tagades OLAFi juurdlustega seotud isikutele kindlamad tagatised.

3. ELi horisontaalsed õigusaktid, milles käsitletakse kohapealset kontrolli / inspektsioone liikmesriikides

4. Valdkondlikud ELi õigusaktid

 Järgmised määrused hõlmavad sätteid rikkumiste ennetamiseks ja kindlaksmääramiseks:

5. Eeskirjade eiramistest teatamine

Poliitikavaldkonnad:

Euroopa Põllumajanduse Tagatisfond, Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfond

– Programmitöö perioodi 2021–2027 kohta:

– Programmitöö perioodi 2014–2020 kohta:

– Programmitöö perioodi 2007–2013 kohta:

Euroopa Regionaalarengu Fond, Euroopa Sotsiaalfond, Ühtekuuluvusfond ning Euroopa Merendus- ja Kalandusfond

– Programmitöö perioodi 2021–2027 kohta:

– Programmitöö perioodi 2014–2021 kohta:

– Programmitöö perioodi 2007–2013 kohta (struktuurifondid ja Ühtekuuluvusfond):

Euroopa abifond enim puudustkannatavate isikute jaoks

– Programmitöö perioodi 2021–2027 kohta:

– Programmitöö perioodi 2014–2020 kohta:

Siseasjade fondid

– Programmitöö perioodi 2021–2027 kohta (Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifond, Sisejulgeolekufond, piirihalduse ja viisapoliitika rahastu):

– Programmitöö perioodi 2014–2020 kohta (Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifond, politseikoostöö, kuritegevuse tõkestamise ja selle vastu võitlemise ning kriisiohje rahastamisvahend):

– Programmitöö perioodi 2007–2013 kohta (Euroopa Pagulasfond, Välispiirifond, Euroopa Tagasipöördumisfond ja Euroopa Kolmandate Riikide Kodanike Integreerimise Fond):

Ühinemiseelse abi rahastamisvahend (IPA)

– Programmitöö perioodi 2021–2027 kohta (IPA III):

– Programmitöö perioodi 2014–2020 kohta (IPA II):

– Programmitöö perioodi 2007–2013 kohta (IPA I):

Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fond 

– Programmitöö perioodi 2021–2027 kohta:

– Programmitöö perioodi 2014–2020 kohta:

6. ELi kriminaalõiguse ühtlustamine

ELi kriminaalõiguse ühtlustamist käsitlevad konventsioonid

1) 1. protokoll
2) 2. protokoll ja selle selgitav aruanne
3) Protokoll Euroopa Kohtu pädevuse kohta

Komisjoni aruanded seoses ELi 26. juuli 1995. aasta konventsiooni ja selle protokollide rakendamisega liikmesriikides:

a) 2004. aasta aruanne ja lisa
b) 2008. aasta aruanne ja lisa

Märkus: kõikide liikmesriikide puhul, v.a Taani, asendatakse finantshuvide kaitse konventsioon ja selle protokollid finantshuvide kaitse direktiiviga (vt allpool). Finantshuvide kaitse konventsiooni ja selle protokolle kohaldatakse edaspidi vaid Taani suhtes. Finantshuvide kaitse direktiivi rakendamise tähtaeg on 2019. aasta juuli.

Direktiiv, mis käsitleb võitlust liidu finantshuve kahjustavate pettuste vastu kriminaalõiguse abil (finantshuvide kaitse direktiiv)

Direktiiviga seotud liikmesriigid (kõik liikmesriigid, v.a Taani) peavad selle üle võtma kahe aasta jooksul (2019. aasta juuliks). Pärast seda asendab nimetatud direktiiv finantshuvide kaitse konventsiooni ja selle protokolle nende liikmesriikide puhul, kes on sellega seotud, ning finantshuvide kaitse konventsiooni kohaldatakse vaid Taani suhtes.

7. Töökord

8. Lepingud kolmandate pooltega

Kolmandate pooltega sõlmitud lepingud, mis hõlmavad sätteid vastastikuse haldusabi kohta tolliküsimustes

9. Tollipettuse vastased meetmed rahvusvahelistes lepingutes

EL tagab kolmandatest partnerriikidest pärit kaupadele teatava sooduskohtlemise nende riikidega sõlmitud kaubandus- või koostöölepingute raames.

Selline sooduskohtlemine sõltub asjakohastest ja jõustatavatest tollipettuse vastastest meetmetest, nagu on sätestatud komisjoni, nõukogu, Euroopa Parlamendi ja Euroopa Kontrollikoja poolt vastu võetud erinevates poliitikadokumentides.

Kaupade sooduskohtlemise võib järgmistel erandlikel asjaoludel ajutiselt peatada nn pettusevastaste klauslite alusel:

  • sooduskohtlemisega seotud tollialaste õigusnormide ulatuslik rikkumine või nendest kõrvalehoidmine;
  • partnerriik keeldub korduvalt täitmast oma kohustusi teha koostööd tollialaste õigusnormide rikkumise või neist kõrvalehoidmise ennetamisel, avastamisel ja tõkestamisel, või jätab need mingil muul viisil täitmata.

Pettusevastased klauslid on kehtestatud eesmärgiga takistada ebaseaduslikku kaubandust, hoides ära kaupade sooduskohtlemist käsitlevate õigusnormide kuritarvitamise. Need toetavad seaduslikke kauplejaid, kaotades ebaausa ja ebaõiglase konkurentsi.

Enam kui 20 aasta jooksul on pettusevastased klauslid vastavate ELi lepingute lahutamatu osa ja neid võib leida näiteks:

  • autonoomsetest kavadest, nagu ELi üldiste tariifsete soodustuste kava;
  • ELi vabakaubanduslepingutest või ELi majanduspartnerluslepingutest.

ELi pettusevastaste klauslitega kaasnevad mitmed kaitsemeetmed, nagu konsultatsiooni- ja järelevalveprotsess, tähtajad ja läbipaistvus äriringkondades, et minimeerida kahjulikku mõju seaduslikele kauplejatele. 

Kaupade sooduskohtlemise ajutist peatamist peetakse viimase abinõuna kohaldatavaks meetmeks, kui muud haldusmeetmed on osutunud suuremahuliste pettuste ärahoidmisel ebatõhusaks või ebapiisavaks.

Pettusevastaste klauslite loetelu

10. Kohtupraktika

OLAFi tegevuse seisukohast oluliste Euroopa Kohtu otsuste loetelu